Vahel on tunded, vahel on uni.

Vahel pesitseb minus viha,
vahel on mu peas iha,
vahel närin saia vahel liha,
vahel mõtlen ja tean mida teha,
mõni kord ma ei tea mitte midagi,
vahel on tunne et ei tea kedagi,
kuigi istun sõprade seas,
erinevad mõtted ja tunded mu peas,
toovad midagi uut siia ilma,
kui ma jään magama ja lasen une silma,
unes ma unistan unes ma kardan,
unes sõidan kõrgel ja sealt kukun,
seda mitmeti kordan,
mõnikord unes ma upun ja hukkun,
siis hommiku saatel ma ärkan,
silma paistvat päikse kiirt märkan,
see on märk, et olen unemõte illustreerinud,
mõte inspiratsiooni on minus reageerinud,
selle mille pärast paberile luuletan,
paber ammendab endasse, kui enda und oletan,
mis oli ja mis ei olnud tõeline, jäävad vaid tunded,
mis minust muidugi oleks pidanud jääma unne,
aga hommikuti ikka on mõtted,
unest võetud on uued elu võtted.